Millistel ettevõtetel on Vene-Türgi pingetest enam kaotada?

Kaotajaterivi on pikk

Kindlasti seisaks kaotajate rivis Vene riiklik maagaasitootja Gazprom, mille aktsia kukkus eile Moskva börsil 4,2%. Türgi on Vene maagaasile suuruselt teine eksporditurg ning Gazpromilt tuleb pool riigi gaasivajadusest. Ehkki Venemaa plaanib oma seni Ukraina kaudu kulgenud gaasi transiidi viia üle Türgisse, võivad läbirääkimised selle üle pingete kuhjudes halvimal juhul katkeda.

Palju paremini ei pruugi minna ka Venemaa peamistel naftaeksportijatel Rosneftil ja Lukoilil, mille aktsiad langesid eile ligi 3% võrra. Halvimal juhul võib suhete jahenemine häirida Vene naftatarneid läbi Bosporuse ja Dardanellide väina.

Eile langes 1,6% võrra ka Vene terasekontserni Magnitogorsk Iron and Steel Worksi aktsia. Ettevõte on alates 2007. aastast oma Türgi tehasesse investeerinud enam kui 2 miljardit dollarit ning 2011. aastal avatud üksus suudab toota 2,3 miljoni tonni jagu terasetooteid aastas. Ettevõtte on kaalunud oma varade müüki alates 2012. aastast, ent pole seni tehinguni jõudnud.

Lennufirma panustab jõuliselt Vene klientidele

Tavapärasest enam on muretsemiseks põhjust ka eile börsil järsult kukkunud Turkish Airlinesi aktsionäridel. Veel tänavu septembris sai ettevõttest suurim Vene kliente teenindav välismaine lennufirma. Vastupidiselt oma rahvusvahelistele konkurentidele, mis pigem vähendasid Venemaale lendamist, suurendas Turkish Airlines oma lende 16% võrra. Aasta lõikes loodab ettevõte Vene liinil vedada enam kui miljon reisijat ja kaalub Moskva lendude arvu veelgi suurendada.

Potentsiaalsete kaotajate rivis seisab ka Venemaa suurim pank Sberbank, mille aktsia kukkus eile 4%. Ettevõtte Türgi haru Denizbanki kasum kukkus kolmandas kvartalis 21% võrra. Sberbank kinnitas juulis, et plaanib Türgi turul jätkata ning teatas Denizbanki märkimisväärsest kasvust.

Türgi õllepruulija aktsia reageeris valuliselt